Nyose järve katastroof

1986. aasta augustis tappis mürgine gaasi- ehk aerosoolpilv Kamerunis asuvas Nyose järve orus 1700 inimest ja lugematul arvul loomi. Uurijad, kes jõudsid kohale mitu päeva hiljem, teatasid, et süüdlane oli järv ise, mitte mingit liiki mürgine vulkaaniline gaas. Kuidas sai järv eraldada mürgist gaasi?

Vastus Järves sisaldub suur hulk lahustunud süsihappegaasi, seda eriti järve sügavamates osades, mille on tekitanud suurem vee rõhk. Ilmselt põhjustas miski madalamal asunud vee tõusmist pinna poole, võimaldades suurel osal seni vees lahustunud olnud süsihappegaasist moodustada mulle, mis tõusid pinnale. Need mullid eraldusid veest nii jõuliselt, et järvel tekkisid lained. Süsihappegaas liikus üle vee ja tulvas üle järvenõo, valgudes orgu, kus ta oma ohvrid lämmatas. Ohvrid valati süsihappegaasiga üle ja nad surid hapnikupuudusesse.

Ilmselt me ei saa kunagi täpselt teada, mis põhjustas sügavamas osas oleva vee kerkimise. Põhjuseks võis olla järve voolava vihmavee ja eriti tugeva tuule koostoime: tuul puhus üle järve sama otsa poolt, kust vihmavesi sisenes. Kuna vihmavesi oli mõnevõrra jahedam ja seega ka tihedam kui järvevesi, oli vihmavee paiknemine järvevee peal ebastabiilne. Kui tugev tuul puhus vihmavee kihi üle järve, misjärel vajus vihmavesi põhja poole, võis tema vajumine põhjustada sügavamal asunud vee üleskerkimise järve teises otsas. Kui sügaval asunud vesi tõusis kiiresti madalama rõhuga kihti, võis gaas hakata vedelikust eralduma.

Nyose järv on siiani tugevalt süsihappegaasiga rikastunud. 2001.a. paigaldati sinna pidevalt töötav degaseerimisseade, mis pumpab järve põhjakihtidest süsihiappegaasiga rikastatud vett, tekitades sellest purskkaevu.