Universumi evolutsioon ja paisumine

Uurides Linnutee tähtede liikumist, galaktikate pöörlemist, mustade aukude gravitatsioonilist toimet, gaasi jaotust galaktikates jpm suuri ning kaugeid asju, on kosmoloogid leidnud, et nähtava aine massist ei piisa nende nähtuste seletamiseks. Näiteks kettakujuliste galaktikate äärealad peaksid nähtavat massi (tähed, tolm ja gaas) arvestades pöörlema aeglasemalt, kui vaatlustest ilmneb. Järelikult peab galaktikates olema veel mingi varjatud mass, mis toimib gravitatsiooniliselt, mida pole aga näha ühegi teleskoobiga. Nähtamatuse tõttu nimetatakse seda varjatud aineks ehk tumeaineks. Tumeainel on oluline osa Universumi suuremõõdulise struktuuri kujunemisel. Lisaks sellele paistab Universumis olevat veel suur hulk tumeenergiat, mis veab Universumi kiirenevat paisumist. Meile tuntud perioodtabeli aatomitest koosnev aine on Universumis vähemuses. Tavaainestki on suur osa vesinik ja heelium kosmilise gaasi ja tähtedena. Need elemendid, mis on meile olulised, millest koosnevad meie asjad ja me ise, on seega veelgi väiksem murdosa kõigest olemasolevast.