Kütus süsinikdioksiidist? (Uus Mesilane)

Here we learn.

Kuidas on kokku kogutud süsinikdioksiidist on võimalik uuesti kütust toota.
Kuidas rakendada energia jäävuse seadust keeruliste probleemide võimalikkuse ja efektiivsuse hindamisel.

Introduction

Proovime siin tunnis rääkida ühest konkreetsest lahendusest, kuidas süsinikdioksiid atmosfäärist kinni püütakse ja selles vedelkütust toodetakse. Miks me sellisest, üsna eksootilisest võimalusest üleüldse räägime? Teadagi, kliima soojenemine. Aga mitte ainult. Põhimõtteliselt jääb süsinikdioksiidi "üle" ka kontorihoonetes ... või allveelaevades ... või tehastes, kus midagi fossiilset põletatakse, loomulikult.

Aga alustame siiski traditsiooniliselt, tuletades meelde, mida enamasti juba teatakse ja mis on probleem enam-vähem kõigi arvates. Töölehe lõpus on küsimus, mis peaks olema sobilik arutelu algatamiseks.

Liiga palju süsinikdioksiidi

Kui palju süsinikdioksiidi me aastas õhku paiskame? Kuidas seda ette kujutada?

Test instruments Read more

Kuidas tavapäraselt süsinikdioksiidi seotakse

Ehk oleks sellises tunnis paslik meelde tuletada, kuidas atmosfääris olevat süsinikdioksiidi tavapäraselt seotakse. Nagu ikka, asjad ununevad. Mõnikord ei jõua nende tähendus esimesel korral kohale.

Teadagi, looduses seovad süsinikdioksiidi taimed, näiteks puud. Teeme siinkohal ühe harjutuse.

Puud seovad süsinikdioksiidi

Puud seovad kasvades süsinikdioksiidi. Kui palju on vaja seda kasvatada ja maha matta, et kompenseerida meie

C O_{2}

jalajälg?

Test instruments Read more

Töölehe idee pärineb David MacKay raamatust Taastuveneriga ilma udujututa. Asjakohane lõik sellest raamatust:

Süsiniku sidumine puude kasvatamisega

Puud on süsinikku siduvad süsteemid, mis saavad oma energia sisseehitatud päikeseelektrijaamast. Kuidas neid kasutada liigse süsinikdioksiidi eemaldamiseks atmosfäärist? Lõik David MacKay raamatust Taastuveneriga ilma udujututa.

Õhust vedelkütust?

Nüüd siis süsinikdioksiid püüdmine ja sellest kütuse tootmine, nii nagu seda on välja pakkunud Soome firma Soletair.

Tundi saab läbi viia kas ise materjali selgitades või paludes õpilastel läbi uurida Jaan Paaveri koostatud teksti. Mõlemal juhul võiks tunni lõpetada kokkuvõtva töölehega,

Jaan Paaveri koostatud tekst:

Õhku – õhku, papa, – õhk ei maksa midagi

SOLETAIR tehnoloogia võimaldab koguda otse õhust süsihappegaasi ja muuta selle päikeseelektri abil vedelkütuseks. Mis on selle tehnoloogia taga? Kas selle abil saaks atmosfääri üleliigsest süsihappegaasist vabastada?

Slaid ise teema selgitamiseks:

Õhust mootorikütust?

Tutvume Soletair tehnoloogiaga.

Test instruments Read more

Tunni lõpetuseks oleks ehk hea lasta õpilastel endil energia jäävuse seadust kasutades analüüsida tehnoloogia üldist kasulikkust ja rakendusvõimalusi. Arutelu juhtimiseks on järgnevas töölehes ka küsimused.

Süsinikdioksiidist kütus: kuidas sellega siis on?

Argumenteerime. Arutleme.

Test instruments Read more

Summary

Kütuse tootmine õhust püütud süsinikdioksiidist

Tehnoloogiliselt võimalik on nii süsinikdioksiidi püüdmine kui ka selle vedelkütuseks töötlemine. Vedelkütuse toomise üks võimalik keemiline alus on juba 1920-ndatest tuntud Fischeri-Tropschi meetod:

(2 n + 1) H_{2} + n C O \to C_{n} H_{2 n + 2} + n H_{2} O

Sünteetilise kütuse tootmise energeetika

Kogu protsess kulutab energiat. Kuna üheks eesmärgiks võiks võtta õhust süsihappegaasi eraldamisega atmosfäärile „teenet osutada“, ei tohiks seadmete energiatarvet katta teises kohas näiteks kivisöe põletamisega elektrienergiat tootes.

Päikeseenergia salvestamine vedelkütustes

Taastuvenergia salvestamise tehnoloogiana saab kasutada ka vedelkütuste tootmist.