Süsiniku sidumine puude kasvatamisega
Puud on süsinikku siduvad süsteemid: need imevad süsinikdioksiidi atmosfäärist välja ning ei riku seejuures ühtegi füüsikaseadust. Need on „kaks-ühes“ masinad: need seovad süsinikku ning saavad oma energia sisseehitatud päikeseelektrijaamast. Need seovad süsinikku Päikeselt saadud energia abil. Needsamad fossiilkütused, mida me praegu põletame, said alguse just sellest protsessist. Seega – mis saaks, kui prooviksime kasutada fossiilkütuste põletamise vastandit? Kas saaksime luua puitu, matta selle maapinda ning samal ajal jätkata fossiilpuidu üles kaevamist ja põletamist? On hullumeelne ette kujutada puidu samaaegset matmist ning üleskaevamist. Kuid siiski: proovime leida vajaliku maa-ala, mille abil saaksime puude abil meie kliimaprobleemi lahendada.
Parimad taimed Euroopas seovad süsinikku kiirusega ligikaudu tonni kuiva puitu hektari kohta aastas (see on võrdne umbes tonni -ga hektari kohta aastas). Seega tuleks meil eurooplase aastase tonni suuruse saasteprobleemiga võitlemiseks kasvatada inimese kohta metsa 7500-l ruutmeetril. See vajatav pindala on inimese kohta kaks korda suurem kui Suurbritannia pindala inimese kohta. Ning lisaks tuleks meil leida koht, kuhu see 7,5 tonni puitu igal aastal panna! Kuna puidu tihedus on 500kg kuupmeetri kohta, oleks iga inimese puidu hoiustamiseks tarvis kuupmeetrit aastas. Ühele elueale vastav kogus puitu, mida tuleb ohutult hoiustada ning kindlasti mitte põletada, hõivaks kuupmeetrit. See on keskmise maja ruumalast viis korda suurem. Kui keegi soovitab, et võiksime kliimamuutuse tagajärgede elimineerimiseks kasutada puid, tuleb neil mõista, et selleks on tarvis riigi suurusega maa-alasid. Ma ei kujuta ette, kuidas see üldse töötaks.