Laserrelvasüsteemide täiustamine jätkub

Laserrelva põhiidee on ju tegelikult iidvana – legend räägib, et juba Archimedes kasutas nõgusa peegliga koondatud päikeseenergiat, et vaenlase laevastikku hävitada. Mida üks laserrelvgi muud teha saab, kui koondada väga intensiivne valgus sihtmärgile, üritades seda sel teel kahjustada. Neil päevil tuli teade, et Boeing on võitnud 29,5 miljonit dollarit maksva lepingu laserrelva laserikiire stabiliseerimise süsteemi täiustamiseks.

Selline ta välja näeb, 30kW väljundvõimsusega laserrelv.

Huvitav on lugeda andmeid laserkiire võimsuse kohta. Räägitakse 10 ja 30 kW lasersüsteemidest ning eesmärgist jõuda 150kW-ni. Kas seda on vähe või palju?

Esmalt kinnitame, et vatt on ikka vatt, sõltumata sellest, kas jutt käib laserikiirest või näiteks küttespiraalist. Poest saab endale osta 2-3 kilovatise küttekeha, kolme sellisega ilmselt sõjalaeva vastu võitlusesse ei lähe … Või siiski? Sest 1kW laseritega lõigatakse metalli, äkki saab laeva kere sisse augu lõigata?

Eks siit tulebki mängu vajadus laseri kiirt väga täpselt ja stabiilselt sihtida – ehkki laeva või tanki 10 kilovatiga üles ei sulata, on see võimsus hästi fokusseerituna suuteline nii mõndagi korda saatma. Aga kuidas hoida kõikuval laeval paikneva laseri kiir mitme kilomeetri kaugusel oleval liikuval sihtmärgil, nii et selle täpp sentimeetritki ei nihkuks? Sellega hakataksegi 29,5 miljoni dollari eest tegelema.

Kui Archimedese juurde tagasi tulla, siis Eestis on päikesepaistelisel päeval ühele ruutmeetrile langev päikese energia veidi rohkem kui pool kilovatti, 10 kilovatti saab järelikult 15-20 ruutmeetriselt pinnalt. 4 korda 4 meetrine nõguspeegel ei tundugi nii võimatu ise valmis ehitada? Sellise peegli fookuses on tõepoolest võimalik tuli otsa saada kõigele, mis vähegi põleb, aga metalli seal ei lõika, kuna peegeldunud valgust ei ole kuidagi võimalik millimeetriseks täpiks fokusseerida ning mida kaugemale peeglist, seda suuremaks see fokaaltäpp muutub. Rääkimata vajadusest igale uuele kaugusele fokuseerimiseks peegli kõverusraadiust muuta. Nii et laser on igal juhul parem.

On avaldatud ka video sellest, kuidas olemasolevat süsteemi on katsetatud. Tõepoolest – sihtmärgid on üsna väiksed. Aga see-eest ei kulu üldse laskemoona. Elektrit laeva generaatorist ikka saab.

Allikas: http://optics.org/news/6/2/26