Nägu Marsil ja teised kosmilised ehitised
Indrek Rohtmets, Horisont 6/1998
1976-1977. aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid, mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele "kosmilise folkloori" lainele. Nimelt meenutas üks fotole jäänud paik, Cydonia piirkonnas asuv lame mägi, oma vormide poolest hämmastavalt inimnägu. Teated sellest leiust jõudsid ajakirjandusse ning ülesvõtted "Marsi näost" alustasid oma elu üleilmses pressis. Fotod olid väikese lahutusvõimega ning tehtud nõrgas küljelt langevas valguses. Selgelt oli näha, et ligemale kahe kilomeetrise mäe lael eristusid teravalt üks silm ja ninasõõre ning suujoon; "kosmilisel skulptuuril" tervikuna oli aga veidi sfinksilik ilme.
Kes muu, kui tulnukad!
Ega siin polegi midagi imestada, et nii mõnegi jaoks kehastas see nägu kohe kindlat tõendit teiste kosmiliste tsivilisatsioonide tegutsemise kohta meie päikesesüsteemis. Tekkis kultusühing, mille liikmed olid veendunud, et tolle sfinksi tahusid mõnesaja tuhande aasta eest kivist välja nö meie naabertsivilisatsiooni esindajad. Seda ühingut juhatas endine ajakirjanik Richard Hoagland, kes pidas innukalt loenguid ning esines lugematutes raadio- ja telesaadetes. Ajapikku laiendas Hoagland Marsi ehitiste nimekirja. Ta leidis näo lähedusest mitmeid püramiide ning asus innukalt neid ning nende oletatavate ehitiste mõõtmeid ja vahekaugusi analüüsima. Põhjalike arvutuste ja kõikvõimalike numbrite sobitamise järel tuli ta välja teooriaga, et Marsi ehitusmeistrid tundsid matemaatikat palju paremini kui meie ning nende ehitiste rajamise aluseks olnud võrrandites on peidus ka saastevaba ja lõputu energia saamise võimalus meile, maalastele.
Marsist innustust saanud, asus Hoagland uurima Apollo missioonide käigus saadud Kuu fotosid ning muidugi avastas sealt hulganisti tulnukate rajatud ehitisi. Nende hulgas oli isegi mitmekümne kilomeetri kõrgune kristallkuppel, mida keegi teine polnud millegipärast varem märganud. Hoaglandi uued avastused olid juba liig ka üsna kriitikavabale ameerika pressile. Mees sattus ajalehtede naljanurkadesse ning tõmbus veidi tagasi. Lööduks ei tunnistanud ta ja tema mõttekaaslased end aga mingil juhul.
NASA "salasepitsused"
1992. aastal lähetas NASA Marssi pildistama uue põlvkonna aparaadi Mars Observeri. Paraku aga katkes side sondiga just enne seda kui see alustas Punase planeedi fotografeerimist. Kohe ilmus välja Hoagland ja teatas, et NASA petab rahvast. Tegelikult saadeti sond just Marsi nägu pildistama ja seda see ka tegi, pilte aga ei kavatsetagi rahvale näidata. Võimurid plaanitsevad salajast teavet vaid enesele hoida ning enda huvides ära kasutada. Ning jällegi oli tal edu ajakirjanduses, kusjuures mitte sugugi ainult kollastes tabloidides.
Ameeriklaste järgmine uurimissond jõudis Marsi lähistele 1998. aastal NASA programmi Mars Surveyor raames. Marsi lähetati automaatjaam Pathfinder, mis saatis Punase planeedi pinnale marsikulguri Sojourner. Mõni kuu hiljem aga saabus Marsi lähistele kosmosesond Mars Global Surveyor, mille pardal oli suure lahutusvõimega orbitaalkaamera MOC (Mars Orbiter Camera). 5. aprillil 1998. aastal saatis MOC Maale suurepäraseid ülesvõtteid ka piirkonnast, kus asus Vikingi leitud nägu. Uutel fotodel näeme aga paraku vaid madalat platood, milles leidub hulga nägusid ja vagusid. Siiski võib mõningase fantaasia abil üles leida ka need pinnavormid, mis 1967. aasta fotol moodustasid silma, ninasõõrme ja suujoone (vaata fotosid). "Marsi näo" lugu näikse sellega lõppenud olevat, ent võta näpust. Hoaglandi loodud ühing toibus NASA ebameeldivast leiust kiiresti ning esitas oma teooria. Nimelt olevat nö ametlik kosmoseuurimine seekord kõik piirid ületanud ning Marsil olnud näo tuumalaenguga hävitanud!
