Kosmosejaam MIR

Kosmosejaam Mir orbiidil.1986. aastal orbiidile lähetatud Mir oli esimene modulaarne kosmosejaam, mille pardal sooritati enam kui kümne aasta vältel bioloogia, inimfüsioloogia, füüsika, astronoomia, meteoroloogia ning kosmosetehnoloogia alaseid eksperimente. Mir pandi kosmses kokku nagu LEGO, ent mõne tunni asemel võttis kõikide moodulite kosmosesse transportimine, nende lahti pakkimine ja paigaldamine aega kümme aastat. Selle aja jooksul oli jaamas pidev inimasustus. Pikima kosmoses elatud aja rekord kuulub siiani Mir pardal 437 päeva ja 18 tundi veetnud vene kosmonaudile Valeri Poljakovile. Esialgu koosnesid meeskonnad vaid endise Nõukogude Liidu kodanikest, hiljem, pärast külma sõja lõppu said võimaluse orbiidile minna ka Ameerika, Saksa, Süüria, Bulgaaria, Afganistaani, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria ning Slovakkia kosmonaudid.

Elu jaama pardal oli kitsas. Seinad olid täis juhtmeid, teadusaparatuuri ning torusid, valgustus oli hämar. See-eest oli väikestest illumaatoritest paistev vaade spartalikku elustiili väärt. Kosmonaudid on hiljem meenutanud, et nad võisid tundide kaupa vaadata, kuidas sinine planeet Maa nende all pöörles. Praegu võivad enamus meist selliset vaatest vaid unistada. Saja aasta pärast - kes teab..

Põhiline kosmosesse pääsemise takistus on hind. Üks Rahvusvahelisel kosmosejaamal ISS veedetud päev maksab astronaudi kohta 7 miljonit ameerika dollarit. Ent ISS pardapileteid müüakse ka eraisikutele. Kandidaat peab esmalt läbima range tervisekontrolli. Olles selle läbinud, tuleb kinni maksta mahlane reisipilet, 40 miljonit ameerika dollarit.

Pärast mitmeid eluohtlikke õnnetusi otsustati 1998. aastal, et vananev Mir tuleb maha jätta ning atmosfääris ära põletada. Seda enam, et tulevase Rahvusvahelise kosmosejaama ISS ehitamine juba käis. 2001. aasta 31. märtsil sai lubadus teoks ning Mir põles pärast kõrgust langetavaid orbitaalmanöövreid Vaikse Ookeani kohal pea olematuks tuhaks.