Planeet Jupiter ja tema kaaslased

Maasarnastel planeetidel pole kuigi palju kaaslasi. Kuu on suur erand, mõõtmete ja koostise poolest oleks ta kindlasti viies maasarnane planeet, kui tiirleks ümber Päikese. Marsil on kaks pisikest kaaslast. Nende tekkimine ja planeedi orbiidile sattumine ei ole päriselt selge. Kuu saamislugu on tõenäoliselt seotud kosmilise kokkupõrkega. Kuigi kokkpõrketeoorias on veel läbitöötamist ootavaid küsimusi, on see tänapäeval valdav. Marsi kaaslased võivad olla kinnipüütud asteroidid, aga on andmeid, mis tekitavad kõhklusi ja teisi teooriaid.

Tõsised kaaslaste pilved tiirlevad suurte gaashiidude (jupiterisarnaste planeetide) ümber. Neli Jupiteri suuremat kaaslast – Io, Europa, Ganymedes ja Callisto – avastas Galilei oma esimeste teleskoobivaatlustega (ptk Astronoomia). Hiljem on leitud suur hulk pisikaaslasi, kokku on neid koos 2012. aasta täiendusega nimekirjas 67. Jupiteril on rõngad, Saturni omadest nii palju hõredamad, et avastati alles kosmoseaparaatide abil.

Jupiter ise on Päikesesüsteemi suuruselt teine keha. Teleskoopide, aga eriti kosmosetehnika areng on näidanud, et tegu on põneva uurimisobjektiga. Jupiteril on tihe pilvine atmosfäär. Atmosfääri piiri määratlemine on tinglik nagu alati. See, mida me näeme planeedi pinnana, on tormine pilvekiht. Ilmastikunähtusi gaasplaneetidel on palju uuritud, aga päris head, kõikehõlmavat seletust siiani pole. Tuntuim nähtus Jupiteri atmosfääris on Suur Punane Laik, mis püsib väikeste muutustega juba avastamisest saadik, st üle 300 aasta. Täpsem mõõtmine ja jälgimine on samuti kestnud juba üle 180 aasta. On teada, et Suur Punane Laik kujutab endast muust pilvekihist veidi kõrgemat ja jahedamat kõrgrõhkkonda. Saladuseks on jäänud nii pikaajaline püsimine ja punakaspruun värvus. Jupiteri sees on väike kivine tuum ja ulatuslik vedela vesiniku kiht, mis on tugeva magnetvälja allikas.