Mida teeb magnetism?
8.1 Hõljuv kirjaklamber
Niidi otsa kinnittud kirjaklamber jääb justkui õhku rippuma, kui asetada selle lähedusse magnet.
Vahendid:
1. Pulkmagnet, statiiv ja näpitsklamber2. Kirjaklamber ja niit (läbipaistev või must)
Protseduur:
1. Kinnita pulkmagnet näpitsklambri abil vertikaalselt statiivile ja teibi selle ette papist silt kirjaga ,,Hõljuv kirjaklamber”. (Sildi alumine äär peaks olema pulkmagneti servaga kohakuti.)
2. Seo kirjaklamber niidi külge ja teibi niidi teine ots statiivi aluse külge nii, et klamber tänu magnetile õhus püsiks (kuid et need üksteist ei puudutaks).
3. Näita õpilastele, et klamber ei ripu niidi küljes, liigutades selleks sildi ja klambri vahelt läbi näiteks joonlaua, paberitüki vms.
4. Võta nüüd käärid ja ”lõika läbi” kirjaklambrit üleval hoidva magnetvälja jõujooned.
Selgitus Kirjaklambrit hoiavad tõepoolest üleval magnetilised jõud. Kui klambri ja magneti vahele panna metallist käärid, siis magnetväli koondub kääride sisse, klambri ümber olev magnetväli nõrgeneb ja klamber kukub alla. Materjalid, mis magnetvälja jõujooni "neelavad", on näiteks raud, nikkel ja koobalt ning esemed, mis neid aineid sisaldavad (sulamid). Nähtuse põhjuseks on asjaolu, et magnetilised materjalid (raud, nikkel, koobalt) esemed koosnevad justkui pisikestest juhuslikult asetatud magnetitest. Kui need magnetid joonduvad ühes suunas, võib ese muutuda tugevaks magnetiks. See tähendab ka seda, et kui panna sellised esemed magnetvälja, siis magnetväli koondub nende sisse.
8.2 Millisel poolusel on külgetõmbejõud?
Vahendid:
1. Kaks märgistustega pulkmagnetit2. Üks märgistusteta pulkmagnet3. Nöörijupp
Protseduur:
1. Seo märgistatud pulkmagneti külge nöörijupp ja lase sel horisontaalselt vasaku käe (või statiivi) küljes rippuda.
2. Liiguta selle magneti suunas oma parema käega teist märgistustega pulkmagnetit. Lase õpilastel näha, mida teeb esimese magneti lõuna- või põhjapoolus, kui sellele lähendada teise magneti lõuna- või põhjapoolus
3. Asenda nüüd sinu paremas käes olnud märgistustega magnet märgistusteta magnetiga ja küsi: „Milline poolus hakkab liikuma selle magneti suunas?“
4. Oota, kuni õpilased on küsimusele reageerinud (mõned oodatavad vastused: ,,Me ei tea, kui sa ei ütle, millist poolust sa rippuva magneti poole liigutad“).
5. Ütle: „Kui ma ütlen, milline poolus on mu paremas käes, kas te siis oskaksite öelda, milline rippuva magneti poolus selle külge tõmbub?“
Selgitus Selle katse peamine eesmärk on juhtida õpilased järelduseni, et sarnased magnetpoolused tõukuvad ja vastupidised poolused tõmbuvad. Seda nähtust mitu korda demonstreerides peaksid õpilased jõudma antud järeldusele iseseisvalt. Rippuvale magnetile magnetiseerimata teraspulga lähendamisel tümbuvad mõlemad poolused selle suunas. See on nii, sest magnetiseerimata pulgas olevad magnedomeenid suvaliselt paigutunud ja nii lõuna- kui ka põhjapoolus tahavad terastoru enda poole tõmmata. Sama juhtuks ka siis, kui kasutaksime naela.
8.3 Maagiline tantsija
Vahendid:
1. Kaks väikest ketasmagnetit2. Puidust statiiv, teip
Protseduur:
1. Valmista puidust aluse ja painutatud traadiga statiiv ja lõiga välja papist tantsija figuur.
2. Riputa tantsija niidi abil statiivile.
3. Kinnita ketasmagnet teibi abil otse tantsija alla ning peida teine ketasmagnet tantsija jala otsale.
4. Liiguta tantsijat veidi ja vaatle.
Selgitus Varjatud ketasmagnetid on seatud nii, et samasugused poolused oleksid vastakuti – niisis tõukuvad need üksteisest. Nii liigub tantsija kogu aeg vertikaalselt selle all asuvast punktist eemale, põhjustades pikaajalist „tantsimist“. Kui statiivi alus oleks tehtud rauast või muust magnetilisest materjalist, tõmbuks ülemine magnet kogu aeg aluse poole, peatades seega tantsija liikumise.
8.4 Hõljuvad kettad
Vardasse aetud magnetrõngad hõljuvad üksteise kohal.
Vahendid:
1. Kuus või kaheksa väikest ketasmagnetit (või rõngasmagnetit)2. Katseklaas (ketaste jaoks) või klaastoru koos üheavalise tihendiga (rõngaste jaoks)
Protseduur:
1. Kinnita kuus või kaheksa ketasmagnetit paaridena üksteise külge.
2. Libista esimene paar katseklaasi põhja.
3. Libista teine paar katseklaasi, veendudes, et see tõukuks esimesest paarist (kui esineb tõmbumine, võta kõik neli katseklaasist välja ja alusta uuesti).
4. Tee sama ka järgmise kahe paariga.
5. Kui kasutad rõngasmagneteid: libista need klaastoru ümber nii, et need tõukuksid üksteisest.
Selgitus Ketasmagnetite poolused on orienteeritud nii, et kumbki selle lamedast otsast on üks poolus. Ketasmagnetite paarid on seatud nii, et nende erinimelised poolused oleksid üksteise poole suunatud, sellepärast tõmbuvad magnetid üksteise poole. „Hõljumine“ tekib seetõttu, et samanimelised poolused on orienteeritud üksteise suunas – seega tõukuvad need üksteisest. Kui oletada, et kõige alumise magneti põhjapoolus on suunatud alapoole, peavad ülejäänud magnetite poolused olema orienteeritud nii, nagon on näha juuresoleval joonisel. Vaid nii tekib ,,hõljuvate“ magnetite paaride kombinatsioon. Sama saab teha ka rõngasmagnetitega.
8.5 Magnetjoonte visualiseerimine
Vahendid:
1. 1. Kaks pulkmagnetit (või muu kujuga magnetit)2. Läbipaistvast materjalist või klaasist leht3. Rauatükikesed
Protseduur:
1. Aseta pulkmagnetid grafoprojektorile nii, et üksteise poole oleksid suunatud vastasmärgilised poolused. Pooluste vahele peaks jääma umbes 4-5 cm. Kui sul puudub projektor, lase õpilastel enda ümber koguneda.
2. Kata magnetid läbipaistvast materjalist lehekesega ja puista sellele rauatükikesi nii, et need oleksid pooluste läheduses (sobib ka klaasitükk või valge paberileht).
3. Pärast rauatükikeste puistamist koputa kergelt lehekesele (klaasile või paberile).
4. Tee sama ka olukorras, kus üksteise poole on suuntud samasugused poolused (Joonis B).
Selgitus Rauatükikeste abil magnetvälja jõujoonte näitamiseks peab kasutama mittemagnetilisest materjalist lehekest – see ei tohi sisaldada rauda, niklit või koobaltit. Grafoprojektori kasutamisel on see eelis, et selle abil saab katset näidata kogu klassile korraga. Kui katset seinale ei projitseerita, peaksid õpilased kogunema katse lähedusse. Järgmised mustrid tekivad, kui kasutada hobuseraua-kujulist magnetit ja paralleelseid pulkmagneteid:
8.6 Kumb on magnet?
Vahendid:
1. Tugev pulkmagnet2. Magnetiga samasugune terasest pulk
Protseduur:
1. Näita õpilastele kahte identset pulka ning ütle: „Üks nendest pulkadest on magnet. Kuidas me teada saame, kumb nendest, ilma teisi materjale kasutamata?“
2. Katseta õpilaste pakutud viisidel (mõned pakkumised: lase ühel pulgal laual vastu teist veereda, ühenda pulgad otsapidi kokku).
3. Kui õpilased ei paku varianti joonisel C, anna neile vihje, et nad mõtleksid magnetvälja jõujoontele, mis ümbritsevad pulkmagnetit. Siis küsi: „Kus on magneti tõmbejõud kõige nõrgem?“
4. Siis näita ja demonstreeri varianti joonisel C.
Selgitus Kui pulgad on asendites jooniselt A või B, pole võimalik öelda, kumb kahest pulgast on magnet - pulgad alati tõmbuvad, kuna üks pulk on tavaline mittemagnetiline teraspulk. Ainus võimalus öelda, et kumb pulk on magnet, on näidatud joonisel C. Kuna magnetvälja tugevus on magneti keskpunktis kõige nõrgem. Võib öelda, et magneti kaks poolust neutraliseerivad üksteist magneti keskel.
8.7 Müstiliselt liikuv nõel
Vahendid:
1. Lame magnet, keskmise suurusega nõel2. Lai kuid madal klaasist või plastmassist kandik (vee hoidmiseks)3. Väike kork võik väike tükk stüroplasti
Protseduur:
1. Magnetiseeri nõel, hõõrudes magneti põhjapoolust korduvalt punktist augu suunas (vt punkt 1 töös Nõelkompassi valmistamine).
2. Täida kandik veega (umbes 2cm sügavuselt) ja aseta see magneti peale (seades selle ääre nii, et veetase püsiks horisontaalselt).
3. Torka nõel läbi pooleks tehtud korgi või väikese stüroplasti tüki nii, et nõela terav ots oleks suunatud vertikaalselt alla.
4. Aseta nõel nüüd magneti põhjapooluse lähedusse ja vaatle! (Veendu, et nõelateravik hõljuks kandiku põhjast umbes 2-3 mm kõrgusel; kui see nii pole, lisa kandikusse rohkem vett).
Selgitus Nõela hõõrumisel tugeva magneti põhjapoolusega teravikult augu suunas muutub nõel magnetiks, mille teravik on põhjapoolus, teine ots aga lõunapoolus. Pärast nõela asetamist vertikaalselt veepinnale saab see vabalt liikuda, mistõttu kandiku alla asetatud magneti põhjapoolus tõukab seda eemale ning lõunapoolus tõmbab enda suunas. Magnetiseeritud nõel liigub tugevas magnetväljas kõverjooneliselt, järgides selle magnetvälja jõujooni. Väli on kõige tugevam just pooluste lähedal, mistõttu on nõela liikumine nendes alades ka kõige kiirem. Magnetiseerimata nõel liiguks lihtsalt sirgjooneliselt kõige lähemal asuva magnetpooluse suunas. Mis juhtuks nõelaga, kui veekandiku all oleks hobuseraua-kujuline magnet?
8.8 Katseklaasi magnet
Magnet muudab rauapuruga täidetud klaaskolvi magnetiks.
Vahendid:
1. Katseklaas sobiva korgiga2. Tugev magnet3. Rauatükikesed4. Väike kompass
Protseduur:
1. Pane natuke rauapuru katseklaasi, pane katseklaasile kork peale ja raputa seda hoides katseklaasi horisontaalselt.
2. Vii katseklaasi ots kompassi lähedale ja näita, et katseklaas mõjutb kompassi nõela vähe või üldse mitte. Lisaks näita õpilastele, et mõlemale katseklaasi otsale mõjub sama nõelaots, vahet pole, kumma otsaga kompassi katseklaasile lähendada.
3. Nüüd võta tugev magnet ja magnetiseeri rauatükid katseklaasis liigutades magnetit horisontaalselt hoitava katseklaasi all ringikujuliste liigutustega (vaata joonist).
4. Pärast magneti liigutamist umbes 5-6 korda, näita õpilastele, et katseklaas käitub nagu tavaline magnetitükk, kui sellele mõlemast katseklaasi otsast kompassi lähendada.
Selgitus Rauapuru koosneb väikestest rauaosakestest, mis on alati magneetunud, aga mis on suvaliselt orienteeritud. Kui need osakesed magneti liigutamisega korrastatakse, saab rauapuruga katseklaasist magnet. Niisiis saab selle katsega demonstreerida, kuidas mangeetub raudpulk, kui selle magnetilised domeenid korrapäraselt orienteerida. Kui katseklaasi pärast katset raputada, siis osakesed orienteeruvad jälle juhuslikult ja katseklaasis oleva rauapuru magnetväli nõrgeneb oluliselt.
8.9 Magnetiline segadus
Kompassi põhjapoolus näitab magneti lõunapooluse poole.
Vahendid:
1. Väike kompass2. Märgistustega pulkmagnet
Protseduur:
1. Jaota kompassid klassis õpilastele laiali ning küsi: „Milline nõela ots näitab põhjasuunda ja milline ots lõunasuunda?“
2. „Kuidas me teada saame?“ Lähendame märgistatud magneti põhjapooluse kompassile.
3. Nüüd kui õpilased teavad, kumb kompassi nõela ots näitab magneti põhjapooluse suunas ja kumb ots lõunapooluse suunas, küsi: „Kumb kompassi nõela ots näitab põhja suunas?“
4. „Kas põhjapoolus tõmbab põhjapooluse poole? Kas see pole mitte vastuolus füüsikaseadustega?“
Selgitus See katse võib õpilased segadusse viia, eriti kui nad on just õppinud magnetite vastastikmõju seaduseid. Asjaolu, et magneti põhjapoolus orienteerub maa põhjapooluse suunas võis olla põhjuseks, miks magneti poolused endale sellised nimed said. Ilmselt kehtib üks kahest - kas on magnetvälja põhjapoolus tegelikult lõunapoolus või asub Maa magnetiline põhjapoolus tegelikult lõunapooluse lähedal. Kõige lihtsam on õpilasel seda meelde jätta nii, et kompassi põhjapoolne ots on põhi, sest ta „otsib põhjapoolust“. Kõik nööri horisontaalselt nööri otsas rippuvad magnetipulgad näitavad põhja-lõuna suunas. Magneti põhjapoolus näitab põhja poole, sest ta „otsib põhjapoolust“.
8.10 Nõelkompassi valmistamine
Vahendid:
1. Peenike õmblusnõel, küünlajupp2. Tugev magnet, klaas või tops
Protseduur:
1. Võta nõel oma sõrmede vahele ning hõõru teise käega magneti üht poolust vastu nõela ainult ühes suunas. Pärast igat liigutust liiguta magnet nõelast eemale ja lähenda uuesti „silmuse“ otsale (Joonis A). Tee nii umbes 10 korda.
2. Hoia nõela pöidla ja nimetissõrme vahel horisontaalselt ja liiguta see veepinnale võimalikult lähedale ilma seda puudutamata. Lase nõelast lahti. (Kui nõel vajub põhja, hõõru seda enne vette asetamist vastu küünlapinda, et see vett tõrjuks).
3. Kui nõel ujub, on see selgelt ühes suunas orienteeritud. Proovi seda ümber orienteerida, lähendades topsile magnet ning see siis eemaldades.
Selgitus Nõela tuleks magnetiga hõõruda vaid ühes suunas, sest hõõrumise eesmärk orienteerida nõela magnetilised domeenid ühes suunas. Kui hõõruda nõela edasi-tagasi sellist ühtset orientatsiooni nii lihtsalt ei teki. Kui hõõruda nõela magneti lõunapoolusega suunas silmus-teravik, muutub teravik põhjapooluseks ning seega näitab see põhja suunda. See ei ole nii seetõttu, et „põhja“ suund tõmbuks „põhja“ suuna poole – see on nii seetõttu, et maa geograafiline põhjapoolus on magnetiline lõunapoolus. Teine viis nõela kompassi horisontaalselt asetada on riputada see klaaspurgi sisse, kusjuures niidi teine ots on kinnitatud purgisuule paigaldatud klaas- või puupulga külge. Nõela võib ka panna ujuma veepinnale asetatud lameda korgist ketta peal.
8.11 Ajutine magnet
Magnet teeb naela magnetiliseks.
Vahendid:
1. Tugev pulkmagnet2. Pikk raudnael3. Kirjaklambrid
Protseduur:
1. Pane mõned kirjaklambrid paberile.
2. Pane naela ots vastu kirjaklambrite hunnikut ning vaata, kas nael tõmbab neid kirjaklambreid (ei tohiks tõmmata).
3. Hoia magnetit vastu naelapead ja puuduta naela teise otsaga kirjaklambrite hunnikut (mõned kirjaklambrid jäävad naela külge, vaata joonist).
4. Eemalda magnet naelast (kirjaklambrid kukuvad maha).
5. Korda punkte 2, 3 ja 4, et näidata naela magnetilised omadused tekivad ja siis jälle kaovad.
Selgitus Magnetit ümbritsev magnetväli võib tekitada ajutised magnetilised omadused rauast, niklist ja koobaltist esemetes. Sellel juhul öeldakse, et objekt on magneetunud. Kui magneti põhjapoolusega naela pead puudutada, muutub see lõunapooluseks ning naela teravasse otsa tekib põhjapoolus. Magneetunud naelas on naela materjali magnetilised domeenid orienteerunud samas suunas ja kogu nael moodustab ajutise magneti. Kohe kui püsimagnet naelast eemaldada, orienteeruva osakesed taas suvalistes suundades ning naela magnetilised omadused kaovad.