Silly Putty

Koostis / struktuur

Silly Putty (“veider kitt”) on kommertsnimetus materjalile, mille põhiliseks koostisosaks on ränipolümeer polüdimetüülsiloksaan (alumisel joonisel on esitatud polümeerse ahela kaks monomeerset lüli), millele on lisatud boorhapet. Silly Putty koostises on harilikult veel lisandeid materjali välisilme (värvus) muutmiseks (värvained jm). Sarnase koostise ja omadustega on ka Thinking Putty nime alla turustatav mass.

Omadused

Ebaharilike reoloogiliste (viskoelastsete) omadustega materjal: aeglasel deformatsioonil käitub viskoosse vedelikuna, kiirel deformatsioonil elastse tahke kehana.

Saamine

Silly Putty avastasid aastal 1943 juhuslikult ja sõltumatult James Wright ja Earl Warrick, püüdes leida kautšuki sünteetilist asendajat. “Silly Putty” nimi pärineb aastast 1950, mil materjal kommertsialiseeriti mänguasjana. Polüdimetüülsiloksaani tööstuslik tootmine põhineb reaktsioonil

n [Si(CH3)2Cl2] + n [H2O] → [Si(CH3)2O]n + 2n HCl.

Rakendused

Demona, mänguasjana. Polüdimetüülsiloksaani kasutatakse räniorgaaniliste määrete ja tihendajate (hermeetikute) koostises (nn silikoonid), rinnaimplantaatides.

Putty venib

Samasuguse “vorsti” aeglasel venitamisel venib see peenikeseks niidiks, enne kui katkeb.

Thinking Putty rebeneb

Thinking Putty “vorsti” kiire venituse tulemusena tekkib järsuservaline ja suhteliselt siledapinnaline rebend. Aine käitub taolisel purunemisel hapra rabeda materjalina (nagu nt klaas), sh puudub plastsetele materjalidele omane “kael” (vrdl. E14.8 “Raud”).

Võrdlusena samasuguse plastiliiinist silindri katkemiskoht ja -pind. Täheldatav on “kael” ja rebendi pinna äärmiselt ebakorrapärane struktuur.

“Puttypõrkependel”

Niidi ots kinnitatud Thinking Putty pallike demonstreerib materjali hämmastavat elastsust ja suurt restitutsiooni (kineetilise energia taastumist) kiirel põrkel vertikaalsest kiviseinast. Selles osas ei jää Thinking Putty põrmugi alla nt kummipallile.

Thinking Putty voolab läbi ava

D86.1. Thinking Putty vajub oma raskuse mõjul laiali

D86.6. Thinking Putty puruneb haamrilöögil kildudeks

Silly Putty päris sama rabe löögil ei olevat.

Putty kleepub

Pildil ripub klaasi küljes sellele kleepunud Thinking Putty kuulike. Samas on mass pindadelt (isegi paberi pinnalt) suhteliselt hõlpsasti eemaldatav - ta ei määri neid.

Puttypeegel

Klaasi vastu surutud Thinking Putty pind muutub peegelsiledaks. Pildil peegeldub “puttypeeglilt” laearmatuur.

Putty difraktsioonvõre

Vikerkaarevärvilised laigud heledamate kõrval on D86.7 laelampide difraktsioonkordused. See pilt on saadud, surudes Thinking Putty pinna vastu difraktsioonkilet. Thinking Putty pind kopeerib reljeefse võre struktuuri piisava täpsusega difrageeriva peegelstruktuuri tekkeks! Tõsi, taoline “puttyvõre” pole? eriti pikaealine - pindpinevusjõudude toimel relakseerub ta toatemperatuuril kümnekonna sekundiga.

Putty kopeerib pinnafaktuuri

Vasakul fotol on poole Thinking Putty pinna vastu surutud paber, mis annab tugevalt hajutava faktuuriga pinna, poole vastu klaas, mis annab peegelpinna. Kümne minuti pärast on ka paberiga mateeritud pind pindpinevusjõudude toimel silestunud peegeldavaks.

Thinking Putty võimet kopeerida täpselt pinnafaktuuri ilmestavad kõrvalolevad fotod. Thinking Putty pinna vastu suruti paberileht laserprinteri trükiga. Trükitud tähetede kohal on paberi pind siledam - see siledus kandub edasi? Thinking Putty pinnale ja muudab ta nendes kohtades valgust peegeldavaks, paberi valge pind on ebatasasem ja annab tulemuseks Thinking Putty mattpinna. Tegemist ei ole trükivärvi ülekandega Thinking Putty pinnale, millega ennast lõbustavad lapsed, kopeerides koomiksitegelasi ja neid siis omatahtsi venitades-väänates.

Puttyskoopia

Puttyskoopia on põhimõtteliselt uus mikroskoopia meetod, mis kasutab objektide suurendamiseks putty kopeerimisvõimet ja plastset deformeeritavust. Vasakpoolsel fotol kujutatud sõrmejälge on suurendatud Thinking Putty tüki kahesuunalise venitamisega. Pange tähele, et ruumiline mastaap on kummalgi fotol sama. Puttyskoopia ühendab originaalsel viisil aatomjõumikroskoopia ja “lainemikroskoopiate” (optiline ja elektronmikroskoopia)? omadusi. Nagu aatomjõumikroskoopiaski on vaadeldavaks suuruseks pinnareljeef. Aga erinevalt aatomjõumikroskoopiast, kus pinna kompimine toimub teraviku järjestikuse skaneerimisega, on puttyskoopia paralleelregistreerimise meetod (nagu seda on ka optiline mikroskoopia). Uuritava objekti pinnareljeef kantakse putty pinnale üle (ja ka suurendatakse) kõikides punktides korraga.

Puttyskoopilise kujutise optiline salvestamine võib toimuda (nagu valgusmikroskoobigi korral) ka läbivalgustavas re?iimis (pildid vasakult - enna ja pärast venitust, tume võrdluslõik annab ruumilise mastaabi).

Muidugi pole suurendus toodud piltidel midagi erilist (1,5 ... 2 x). Aga on ka ju tegemist kõige esimeste uuel meetodil saadud kujutistega. Koostaja loodab lugeja taiplikkusele, kes suudab ise selle kirje teksti vajalikele kohtadele smileysid lisada.

Putty puhastab

Thinking Putty tükk on kõrvaldanud kahhelpinnalt tolmu, mis kleepub ta putty pinnale ja sedasi eemaldatakse.